Tööandja kohustused töötaja ees

Igal tööandjal on kohustused töötaja ees nagu ka töötajal tööandja ees. Neid kohustusi on nii rahalisi kui ka mitterahalisi. Vaatame siin üle põhilisemad, mis on kirja pandud Töölepingu seaduses (§ 28).

Tööandja on kohustatud

  • tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, ning töökohal läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi.
  • tutvustama töötajale tema töölevõtmisel ja samuti ka töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; tuleohutuse, tööohutuse ning töötervishoiu nõuded on elementaarsed ning peavad olema selged kõigile töötajaile ning tööandja kohustub olema kindel, et nii ka on.
  • tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; kui tööandja ei ole töötajale tema töölevõtmisel või/ning töötamise ajal tema suhtes kohaldatavaid kollektiivlepingute tingimusi tutvustanud, on võimalik olukord, kus töötaja, ise teadmata, rikub neid tingimusi – sellisel juhul on võimalik töötajal esitada kaebus tööandja vastu.
  • teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid vabadest töökohtadest, mis vastavad nende teadmistele ja oskustele, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
  • teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; sellisel juhul on igal töötajal ülevaade käimasolevatest tööpakkumistest töökohasiseselt. Kui osalise tööajaga töötaja soovib jätkata tööd täistööajal, siis peab vastava võimaluse olemasolul see talle ka võimaldatama. Sama süsteem kehtib vastupidises olukorras: kui täistööajaga töötaja soovib tööd jätkata osalise tööajaga, on tööandja kohustatud teda teavitama vastava võimaluse olemasolul.
  • austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
  • määrama kuni 10 töötajaga ettevõttes töötajate hulgast töökeskkonna spetsialisti, või kaasama selleks pädeva välise teenusepakkuja.
  • andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; kui töötaja ei saa temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta teatisi, mida ta soovib, on töötajal võimalus esitada kaebus tööandjapoolse lepingu mittetäitmise osas – sama kehtib ka muid töötajat või töösuhet iseloomustavate teatiste kohta.
  • mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Avaldades töötaja nõusolekuta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta, on töötajal õigus esitada tööandja osas kaebusi, sest tööandja on sellises olukorras rikkunud töötingimusi. Samuti, avaldades seadusest tulenevaid aluseta andmeid töötaja töötasu kohta, on tööandja rikkunud seadust ning peab oma tegevuse tagajärgedega silmitsi seisma.

Tööandja kohustus on eelkõige kindlustada töötajat kokkulepitud tööga ning anda selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Tööandjal tuleb maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kohustus on anda ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Samuti tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust (TLS § 28).

Tööandja on kohustatud tasuma tehtud töö eest töötasu õigeaegselt ning õiges summas, et mitte minna vastuollu seaduses määratletuga. Kuna tööandjal lasub ka kohustus anda ettenähtud puhkust ning maksta puhkusetasu, on olukorras, kus tööandja konkreetse punktiga vastuollu satub, töötajal õigus esitada kaebus.

Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud (TLS § 47). Need on enamlevinud kohustused, mida teavad paljud – kuid need pole kaugeltki mitte ainsad.

Ülevaate tööandja kohustustest tõi teieni Riskianalüüs OÜ

Comments are closed.